Otava 2007
Mulle väga meeldis pleikkari peal Harvest Mooni mängida. Mängus jooksis juba neljas-viies aasta, farm õitses ning mina olin jõudnud sarved maha joosta (niita heinamaale swastikaid, käia homokohtingul, flirtida kõigi küla tsikkidega...) , kätt paluda ja peagi oli perre oodata ka järeltulevat põlve. Ja siis läks mälukaart pekki, seive enam ei lugenud ning sinna mu harvestmoonimine jäigi. Käesoleva raamatu üks peategelastest, noor nohiklik Brian, mängib ning armastab samuti Harvest Moon´i, kuni töökaaslasest kusipea Skinner mehe elu pea peale pöörab. Sisekaanel on kiri, et Irvine Welsh on seekord keemilistelt kokteilidelt rohelisele teele üle läinud ja eks see peegeldab ka raamatus, mis siis vastavalt selle võrra igavam. Tundub, et vana mees tahab lõpuks ka kirjanikuhärra olla, kuigi saastakroonikuna töötasid ta tekstid kordi paremini.
No comments:
Post a Comment